
Okusiphatha kabi ukuthi izilwane azikwazi ukukhuluma njengabantu. Banezinye izindlela zokuxhumana nabanye kanye nathi. Ngaphakathi kwalezi zindlela kukhona ukukhuluma ngomzimba, ukukhonkotha, ukukhwishiza, ukukhala, nokuhhewula. Nokho, leli cala lokugcina alivamile kakhulu ezinjeni zethu. Ngenxa yalesi sizathu, sivame ukuzibuza, kungani izinja zikhala?
Hhayi-ke, lolu hlobo lomsindo luhlala lukhona ezinjeni. Akumangazi, ngoba lezi zilwane zivela empisini. Nakuba izinhlobo eziningi zezinja zingasafani nokhokho bazo, zisenokuziphatha okufanayo ngezindlela ezithile. Ukuhewula Akusho Okubi njalo, njengoba isikhathi esiningi kumane kuyindlela yokuxhumana.
Nokho, kungase futhi kubonise ukuthi kukhona okungalungile ngesilwane sethu esifuywayo. Izinja zingakhala ngenxa yokugula, ukucindezeleka, ukwesaba, noma ukuntula ukunakekelwa okuqondile. Kulesi sihloko sizokhuluma ngezinhlobo ezahlukene zokukhala kanye nezizathu ezivame kakhulu zokuthi kungani izinja zenza lo msindo.
Izizathu eziyinhloko zokuhhewula

Nakuba lokhu kungeyona indlela evamile ezinjeni ezifuywayo, Ukukhala kuyaqhubeka kuyindlela ebalulekile yokuthola ulwazi olwengeziwe mayelana nesimo senja esingokomzwelo nesingokomzwelo. Ngenxa yalokhu, zingabonisa futhi impilo yesilwane. Ukuvama kokukhala kuncike enja futhi nayo iveza ukuthi kwenzekani kuyo. Nokho, akuzona zonke izinja ezixhumana ngale ndlela futhi ziphendukela kwezinye izindlela zokuxhumana ukuze zizame ukuzenza ziqondwe.
Ngokukhala kwamathoni singasola isizathu sokuthi kungani isilwane esifuywayo senza lowo msindo. Ngokuvamile, lapho inja inokungakhululeki noma izinhlungu, amathoni asetshenzisiwe alula futhi aphansi.. Ngakolunye uhlangothi, uma ukuhhewula kukhulu futhi kuzwakala kakhulu, kungase kube ngenxa yokuthi inja izizwa inesizungu ngokuchitha isikhathi esiningi ngaphandle kwenkampani, ngenxa yokuntuleka kwezinto ezishukumisayo, noma ingase izame nokulingisa omunye umsindo ophakeme. , okufana nokukhala. Ngalesi sizathu, izikhathi eziningi lapho izinja zizwa amasiren ziqala ukukhala.
Ukukhala kwezinja zethu akunakugwenywa, ngoba kuyingxenye yokuxhumana kwesilwane. Nokho, Yebo, singakwazi ukuvimbela izizathu zokuthi kungani abangani bethu abanoboya baqala lokhu kuziphatha. Kulokhu kufanele siqiniseke ukuthi abashisi, ababanda futhi abalambile, ukuthi bahlala benamanzi ahlanzekile nahlanzekile, ukuthi bathola ukunakekelwa okudingekayo nokunakekelwa, ukuthi banamathoyizi anele lapho sibashiya bodwa, njll. Uma sithobela lezi zinyathelo eziyisisekelo ngenhlalakahle yezilwane ezifuywayo, akufanele zikhale kakhulu.
Ulwazi olunikezwa ngokukhala

Manje sesizobona izizathu eziyinhloko zokuthi kungani izinja zikhala. Zingaba nemvelaphi ehlukene kuye ngephimbo kanye nemvamisa.
- Isimo somzwelo: Ukukhala kubonisa isimo sesilwane. Kuye ngephimbo, bangadlulisela imizwa yabo kithi.
- Ukuxhumana: Ezimweni eziningi, ukuhhewula kuyimpendulo kwenye inja, ngoba kuwumthombo obaluleke kakhulu wokuxhumana kubo.
- Umhlangano womndeni: Lapho inja ibona ukuthi wonke umkhaya wayo wesintu uhlangene, ingase ikhale ngenjabulo nangenjabulo.
- Shayela: Ukuqala futhi kusukela esisekelweni sokuthi ukukhala kuyindlela yokuxhumana, futhi kusebenza njengendlela yokubiza, kungaba ngezinye izinja noma ngisho nabantu.
- Isizungu: Izinja zingakhala ngokuqhubekayo uma zizodwa. Ezinye izinja azikwazi ukubekezelela ukungabi nankampani nhlobo futhi zingase zihlupheke nokukhathazeka ngokuhlukana. Kulezi zimo, kungcono ukuya kumqeqeshi we-canine noma i-ethologist.
- Izinhlungu noma izinhlungu: Lapho ithoni yokukhala izwakala kaningi futhi iqhubeka kunezinye izikhathi, kungenzeka ukuthi isilwane sizwa ukungakhululeki, ubuhlungu noma ukulunywa. Ukuze siqede ukungabaza kufanele siye kudokotela wezilwane.
- Ukwesaba noma ingcindezi: Izinja zingakhala ngenxa yenkathi ebuhlungu ehambisana nokuthile ngokukhethekile noma ngenxa yokwethuka okungazelelwe. Ngaphezu kwalokho, ukukhala ngokucindezeleka kuvame ukunwetshwa. Lezi zimo zenzeka ikakhulukazi ezinjeni ezihlala emadolobheni, ngoba zijwayele ukucindezeleka.
- Ukulingisa umsindo: Esinye isizathu esivamile sokuthi kungani izinja zikhala ukulingisa imisindo. Izimo ezinjengalezi zivame ukwenzeka lapho sidlala insimbi yomculo noma lapho zizwa uhlobo oluthile lwe-siren. Lapho inja ivame ukuziphatha kanje, nathi singazikhalela ukuze isilingise futhi sisungule uhlobo lwengxoxo nayo.
- ukuhlonza ngokomzwelo: Kungenzeka futhi ukuthi isilwane sethu esifuywayo siqala ukukhala lapho sizwelana nesimo sethu esidabukisayo noma esithukuthele.
- Ibhrendi yendawo: Naphezu kweqiniso lokuthi ukuhhewula ukumaka indawo kuyivelakancane, kungenzeka ukuthi inja yethu ibheka indawo njengeyayo futhi ikhiphe lo msindo ukuze ixwayise abanye ukuthi iyimpahla yayo.
- Ukuba khona kwabangeneleli: Lapho umuntu ongaziwa inja engena endlini, noma endaweni yayo, ingaqala ukukhala ngenxa yokuhlasela kwendawo yayo.
- Ukuntula ukunakwa noma ukunakekelwa: Ezimweni lapho inja ingenakho ukunakekelwa okuthile noma ukunakwa, ingakhala futhi. Lokhu ngokuvamile kungenxa yokuntuleka kokuhamba noma ukuvivinya umzimba, amahora okudlala, ukudla noma ukuzizwa unesizungu.
- Dweba ukunaka: Kungenzeka futhi ukuthi abangani bethu abanoboya baphendukele ekuhhewuleni ukuze banake. Kufanele siqaphele kulezi zikhathi, njengoba zingase zisisebenzisele ukusikhohlisa ngokomzwelo ukuze sithole abakufunayo.
- Ukukhathazeka: Ngokuvamile, lapho izinja zikhala ngenxa yokukhathazeka, kuhlobene eduze nokucindezeleka. Kuyimbangela okungenzeka kakhulu uma singazi ukuthi kungani bekhala.
- ukuhlukana okude: Ngaphakathi kokukhathazeka yikhona okuvame kakhulu: Ukukhathazeka ngokuhlukana, esinye isizathu esivamile esibangela ukuhhewula ezinjeni.
Njengoba sibona, kunezimbangela eziningi eziphendula umbuzo wokuthi kungani izinja zikhala. Uma sazi ukuthi siyini isizathu salokhu kuziphatha, kungcono kakhulu ukuthola isisombululo kukho. Uma kungenjalo, kufanele siye kudokotela wezilwane noma isazi semvelo, ngoba kusobala ukuthi inja izama ukusitshela okuthile.